Samal ajal Austraalias: Tsau-pakaa farm ja tere puhkus!

Hello! Nädalad on voolanud ja meie seiklus on võtnud uusi radasid. Nimelt tõmbasime oma farmielule selleks korraks joone alla ja läksime puhkusele. Farmi viimased nädalad olid pingelised ja kurnavad. 6 päeva nädalas tööd, kella viiese äratusega, päike lõõmas ja meie andsime ainult endale piitsa, et õunad puult kiiremas korras õunte kastidesse (bin). Kuna olime juba alguses kõige töökamad ja pererahvas usaldas meid siis saime oma valdusesse traktori koos kolme kastiga. Sõime siis kui kaste ära viisime traktoril. Kuna töö tõmbas läbi siis muutus ka suhtlus üksteise ja pererahvaga harvemaks, töölt koju, söök, magama ja nii see ratas käis. Viimase kuu iganädalane tipp sündmus oli boules kolmapäevak. Boules on mäng kus igal mängijal on 2-4 kuuli, mida veeretatakse mööda lühikest muru/kunstmuru, põhieesmärk on saada kuulid võimalikult lähedale valgele väiksele pallile, mida kutsutakse kas Kitty-ks või Jack-iks. Kõige lähemal olev pall sai 3, teine 2 ja kolmas kuul 1 punkti ja nii mängiti 12 roundi, ehk siis üks mäng käis ligi 2 tundi ja loomulikult käis mängude juurde austraallaslik tihe suhtlemine ja õlle joomine. Tegu on pensionäride seas populaarse mänguga ja esimesel nädalal tundsime ennast seal golfiväljaku kõrval oleval mänguväljakul imelikult, kuid nädalatega hakkasime juba kolmapäeva ootama. Peale 12 ringi, mindi kõikide tiimidega koos golfiväljaku country clubi, kus igal nädalal sai grillvorsti ja võiga saia , nii et kolmapäeviti õhtusööki tegema ei pidanud. Peale vorsti ja saia söömist algas loterii (5pileti blokk maksis 5dollarit), kus igaüks sai osta pileti ja kui sinu number välja loositi said keerutada ratast ja see mis numbri keerutasi nii, mitu dollarit võitsid (max 25$). Loterii loosimise vahel teatati mängu tulemusi ja iga nädal oli kahele parimale tulemusele (12 ringi peale võimalik teenida max 72 punkti) ja kõige kehvemale tulemusele auhind. Loomulikult saime oma debüütmängu eest kõige kehvema tulemuse ja auhinnaks igaüks väikse potilille, mille üle ise olime jube rõõmsad, teised vaatasid meie rõõmu kindlasti kahtlaselt. Uskuge või mitte, aga teisel nädalal saime päeva kõige parema tulemuse (korraga mängis 14 tiimi) seisuks jäi 47/25 ehk võitsime 22 punktiga ja saime tasuks kõik murulõikamise käärid. Igatahes iganädalane kuulide veeretamine oli mõnus ja põnev. Tagasi farmi juurde. Peale mõningasi arutlusi otsustasime farmist ära liikuda ja teatasime oma otsusest, samal nädalavahetusel kui Eero ja Artur (kutid, kes samas farmis eelnevatel aastatel töötanu). Farmihaldur Beck võttis meie otsust vastu mõningase pettumusega, samas sai aru, et meil uued tuuled. Tegime veel koos meie farmis peatuvate iirlaste ja eestlastega veel väikse peo, Hanna tegi sushit ja mängisime pokkerit. Kui käes lahkumise laupäev siis peale pakkimist, hakkas kurb, kuna viimase pea-et nelja kuu jooksul on endast sinna farmi jäetud hulga higi ja kogutud meeldejäävaid hetki, samas saime aru, et ega ei saa liiga pikaks ühe koha peale jääda ja peab edasi episooditega minema. Nii, et ostsime internetist viie nädala jagu puhkusepunkte välja ja nii me seda blogi kirjutame Gili Air saarelt, mis Indoneesia saarestiku Bali kõrvaloleva saare Lomboki kolm võrratud pärli, mida õnneks enamus turistid Bali melus ei leia. Uues sissekandes räägime juba täpsemalt reisist ja lubame "käsi õunal" et uus sissekanne tuleb nädala jooksul. Seniks bye-bye