Läks lahti!

Meie päev näeb enamasti selline välja

Esimene öö uues "kodus"

kodu

lõunapaus

ja üks sõidupaus

Seiklus hakkas pihta. Suutsime neljapäeva hommikul maha müüa oma teise auto, Ford Falconi ja Van (buss) sai ääreni asju täis. Jätsime majakaaslasega hüvasti (eelmine õhtu tegime sõpradega Hanna viimases töökohas mõned õlled ja burgerid). Tankisime Vani ja kaks bensiinikanistrit täis ja sõit läks lahti. Ööbimiskohtade leidmiseks kasutama siin tuntud raamatu "Camps 7" kus on kirjas kõik tasuta ja tasulised ööbimispaigad. Enamjaolt on need puhkealad, kus paar lauda. Tasulistes saab käia dušši all ja elektrit ja barbeque´d kasutada. Käisime Bunbury nimelises linnas, kus kaltsukast saime enda valdusesse lilledega kohvi tassi (Martinile), kalastusraamatu (siin on nõnda palju ohtlike kalu, et peab teadma, mida puutuda tohib) ja sinise nokk-mütsi, millel ilutseb "Ford" automargi logo, ehk siis bussijuhil on bussijuhi müts ka olemas. Esimese öö veetsime suht-suvalise metsatuka puhkealas, kus meie üllatuseks juba 5 bussi/vagunelamut juba pesitses. Öösel sadas kõvasti, kuid meie rõõmuks oli Van´is mõnus ja soe. Tülitsesime esimest korda, kuna hanna tahtis pastat keetma hakata, aga Martin oli kõhu krõpsust täis söönud ja ei viitsinud liigutada. Loomulikult kõik lahenes. Nüüd oleme külas Manjimupis farmis, kus algselt töötasime, Hanna valmistab Eesti tüdrukutega, kes siin töötavad kartulisalatit ja kohekohe alustame šaslõki grillimist, mille Eero Perthist tõi.