õunagängsterid

hommikuse esimese pausi eine

pärastlõunane paus ja sõber koer Taz

Van läheb remondikasse

kaunis neljapäevane päikseloojang

Nonii, nonii, esialgne muudetud plaan oli sel nädalal farmist rändama hakata, kuid tuleb välja, et nii lihtsalt me ei pääse. Nimelt helistas täna mehaanik Mark ja ütles, et meie uuel kasutatud mootoril ei ole rõhku mootoris ja vaja kas uut mootorit või juppe, et ta saaks seda korda teha. Ehk siis homme helistan lammutusfirmasse, kus mootor sai tellitud ja kuna garantii pidavat 3 kuud olema siis selle raames vaja, et nad saadaks vajalikud osad või maksaks paranduse kinni. Loodame, et sellega läheb kergelt, kuna Austraalias enamasti on klient kuningas. Näiteks ükskord oli jäätis ülessulanud, viisime kaks korda tagasi, vabandati ette ja taha ja lubati valida asemele uus, eks näis kas mootoriga sama libedalt läheb. Kuna Van´i kokkujooksimine tõmbas motivatsiooni korralikult maha siis sel korral olime juba karastanud ennast mõttega, et kõike võib juhtuda. Eks ta ole koomiline, et oleme tagasi farmis, kus kõvasti pingutatud ja rügatud ja kuhu me arvasime, et tagasi ei tule. Juhul kui buss korda ei saa siis raha, mis sinna alla sai pandud on võrdeline umbes kahe kuu palgaga mõelmal. Samas asi, mida oleme aasta jooksul õppinud on, et raha on kõigest vahend ja kui seda on vähem kui planeeritud siis tuleb lihtsalt planid ümber teha. Viimane nädal oli ka selles mõttes teistsugune, et oleme iseseisvad ja enamasti ei sõltu, kellestki või millestki, auto puudumisel on ka toidupoeskäik lähimasse linna piiratud, saame seda korra nädalas. Viimase nädala menüü oli makaronid juustuga, riis ketšupiga, tatar hapukoorega ja üks omlett. Kõht tühjaks ei jäänud ja täna peale eilset poeskäiku oleme ennast kaks korda juba ülesöönud (kodune burger lõunaks ja juurvilja ahjuroog õhtul). Tööpäeval kuulame enamasti ööülikooli loenguid ja tantsumussi ja õhtul vaatame 50-70ndate filmiklassikat, nii, et käib töö ja kultuur käsikäes. Ostsime ka kojutuleku lennupiletid ära, Bangokist lendame 5.ndal detsembril välja ja samal õhtul kell 17.00 peaksime lennujaamas olema. Kuna aega selleni on siis oleme ka ise põnevil, mida ettevõtame. Oleme õppinud, et kõige põnevamad reisid on ilma suurema planeerimiseta ja pikaajalised. Võimalik, et lähme peale Austraaliat filipiinidele, oleme vabatahtlikeks inglisekeele õpetajateks Kambodžas ja ronime mõne Malaisia mäe otsa või siis ei tee, midagi ja õpime Balil surfamist, kes teab. Uus nädal toob ma usun juba selgust. Rõõmsat päeva jätku!