Paljud
tuttavad on meilt küsinud, kas te seal Austraalias tööd ka teete
või niisama puhkate ja tripite ringi. Teeme ikka tööd ja
sellest meie nädalad koosnevadki, kuid põhiemotsioon tuleb ikka
nädalavahetusest, kui saab ümbruskonnas ringi vaadata.
Esimesed
viis nädalat harvendasime iga päev õunapuid, nüüd oleme
õnneks saanud ka muid tõid teha. Martin on koos ülejäänud
tiimiga pruuninud ehk õunapuudel oksi lõiganud. Peale 600 puu lõikumist päevas tulevad korralikud villid ja pöidlad kääridest krambis. Hannal on uus
töö: vihmutite parandamine. Kui iga päev õunu thinnisime (harvendasime), siis
imestasime, et polnud seda kordagi unes näinud, nüüd on ka töö
unenäod kohale jõundud. Nimelt ühel öösel sai Hanna Martini
peale väga vihaseks, sest keset ööd hakkas Martin Hannat
näpistama. Küsimuse peale, et mida sa teed, tuli vastuseks, et
„õunapuid pruunin“ Järgmisel ööl siples rähkles taaskord
Martin, lausudes läbi une, et kontrollib, kas ikka kõik oksad said
pruunitud.
Hanna
uus töö näeb välja järgmine: hommikul tõmbad kummikud ja umbes
17 numbrit suuremad vihmariided selga, topid taskud vihmuteid ja
vihmuti päid täis ja asud tööle. Ükspäev Endomundoga mõõtes
tuli päeva kilometraažiks 10km ja see oli selline päev, kus
kõndimist oli suht vähe ja parandamist rohkem. Paljud õunapuuread
on ülesmäge ja siis vantsid vihmariided seljas 35 kraadise kuumaga
mäest üles-alla. Seda tööd teha on üldiselt väga tsill, sest
saab omas tempos töötada, keegi ei kontrolli, palju tegid ja kas
üldse tegid. Kohusetundliku eestlasena ikka teed ju täiega!
Peale
kahte kuud farmis, oleme siinsele töömentaliteedile paremini pihta
hakanud saama. Töö puhul pole oluline mitte kvaliteet, vaid
kvantiteet, pigem tee kiiresti ja halvasti, kui aeglaselt ja
korralikult. Mis halvasti tehtud, tehakse hiljem uuesti üle, mis
sest, et sellele kulub u 2x rohkem aega. Veel oleme aru sanud, et ise
ei tasu üldse süveneda sellesse, mis pidi oleks mõistlikum ja
asjalikum mingit asja teha, lihtsalt teed seda, mis sulle öeldaks.
Kui märkad, et midagi võiks hoopis teistmoodi teha ja sellest juttu
teed, siis see toob pigem kahju. Töö ajal on kõige tähtsam, et sa
"midagi" teed, näiteks töötas meiega üks iiri tüdruk
Keira, kes tööl 8 tundi järjest laulis (väga kõvasti ja
valesti). Meie ei kujutanud ette, kuidas on niimoodi võimalik
kiiresti ja korralikult töötad. Ja tuleb välja, et ei olegi, sest
paar nädalat tagasi pidi Hanna tema rea üle tinnima ja selgus, et
rea algusest ja lõpust oli harvendatud u 10 puud ja 60 puud vahepeal
olid täiesti tegemata.
Korjamise
ajaks kolib farmi juurde veel u 5-6 inimest ja seoses sellega sai
Hanna uue töö, 2x nädalas tube, kööki ja wc-sid koristada ning
voodipesusid pesta, hea vaheldus. Peale
2 kuud oleme maatööga ära harjunud ja selle tegemine ei valmista
mingit raskust, aga algus oli ikka väga, väga raske. Oleme küll
mõlemad sportlikud, maratoni jooksnud jne, aga maatöö tegemine on
midagi muud. Eks korjamine on ka omaette ooper, aga teeme lisaks
tööle kõvasti sporti ka ja loodame, et oleme korjamiseks vormis.
|
Tavaline hommik 7 ajal |
|
Tubli tööline ametiautoga |
|
Puhkehetk 9.50 ajal |
|
Tehnopargi ülem |
|
Ämblikud teevad ka meiega samas kohas tööd |
|
Õunad hakkavad valmima |
|
Kodusõit 15.00 |
Väga tore on teie tegemisi blogivahendisel jälgida! See austraalia töömentaliteet on ikka jabur, aga "when in Rome, do as the Romans do". Elagu kohusetundlikud töömesilased! :)
ReplyDeleteHeia Mariliis! Eks raske on kuulata ülemust, kui endal tunduvad paremad mõtted, muidugi oleme juba korralikud "roomlased" ja pead väga ei vaeva kui tööülesanne on jabur. Saadame soojad mõtted teele kodumaale!
ReplyDelete