Sünnipäev ja ka teised päevad vahepeal

Vahepeal on möödunud kaks nädalavahetust ja Martini sünnipäev. Ausalt öeldes, ega nädala sees meil midagi sellist ei juhtu, mis uudisekünnist ületamist vääriks, kõige suurem rõõm on söögitegemine, katsetame uusi toite ja kui laisad oleme siis teeme kiire pasta või juustu-sibula wrapi (Hanna näiteks teeb hommikuti fitness Kruusikooki, eks ta ise seletab millega on tegu).

Martinil oli üpris teistmoodi sünnipäev, kuna ei olnud kunagi talvelapsena soojas kliimas oma sünnipäeva pidanud, tänu millele oli ka õige tunde tekkimine veider. 13.nda hommikul laulis (loe: youtube laulis) ja tantsis Hanna Martinile sünnipäeva laulu. Kuldkihar Hanna oli valmistanud ka maitsva küpsisetordi, mille peal särasid küünlad. Kõht küpsisetordist pungil (4 tükki) algas tavaline tööpäev. Lõunaks viis Martin töökaaslastele Snickersit ja M&M komme. Farmiperega oli kokkulepe, et teeme tähtpäeva puhul barbeque´d. Süüa tegi sünnipäevaline ja igaüks tõi omad õlled (mis on siinkandis kombeks) kuigi Martin oli varunud kõigile märjukest. Grill oli mõnus ja toredaks üllatuseks oli meie farmipealiku Beci (hüüdnimi Rebeccast) tehtud toorjuustukook, mille toorjuust oli samuti ise piimast tehtud. Kook maitses ülihästi. Kui kook välja toodi (sünnipäeva laulu saatel) siis asetati see ilusti lauale ja imelikul kombel ei hakatud kohe tükke lõikama vaid kõik istusid ja jõid õlut edasi. Sai siis küsitud mõne hetke pärast, et kas kooki ka süüa võib? Mille peale tuli suur naerupahvakas, kuna Austraalias on kombeks, et sünnipäevaline lõikab tordi lahti ja jagab kellele tahab. Lõpuks sai kook söödud. Tänud ka kõigile õnnesoovijatele läbi skype ja facebooki

Kui nädala sees teeme tööd, vaatame Beverly Hillsi ja käime jooksmas siis nädalavahetustel paneme tuurid sisse oma Ford Falconile ja seikleme ümbruskonnas. Manjimup on hea asukoht, kuna kõik põnevad tegevused on 150 km raadiuses. Külastasime ühel nädalal Busseltoni ja teisel Margharet Riverit. Mõlemad linnad on ookeaniääres ja ega me ei taha ühtegi nädalvahetust ilma lainetes möllamiseta veeta. Eks pildid annavad aimu.

Lisaks saime uue ja suurema toa (oi kui mõnus), kus on nüüd ka wc ja vannituba ja kaheinimese voodi. Peale uue toa kolis meie farmi juurde ka Eesti kutt Jorgen, kes tuli kurikuulsast hostelist. Nüüd on siin juba 4 eestlast.

Ps. kes tahavad teada, kas me ikka känguru oleme näinud siis täna nägime ühte väga lähedalt, nimelt sõitsime ühele tegelasele otsa või õigem oleks öelda känguru jooksis meile pimedas teele ette. Õnneks jäi auto terveks, känguru lendas paar meetrit õhus edasi, Hanna ehmatas eriti hullult, mille peale omakorda ehmatas juht Martin. Saaga lõpetuseks jäid kõik osapooled terveks.
Järgmises postituses räägime tööst, uuest köögist ja austraallaste iseloomust.

nom-nom

mõnus äratus

Sünnipäevaõhtu grill. Need keskmised vorstid
on känguru lihast, maitse oli okei.

Perenaise tehtud kook

Busseltoni ~2 km pikkune sadamasild

Sama silla lõpp

vaheplatvorm

Rannavarustus. Ülemustelt laenatud rannatelk
ja meie bodyboard, millega on lainetes lahe seilata.

Martin loeb raamatut (Anthony Kiedis - Scar Tissue)

sama raamat, sama lugeja ainult järgmine nädalavahetus ja
130 km eemal eelmisest pildist

Margharet Riveri üks randadest. Siin on enamus rannad
nagu postkaardilt võetud, nagu ka tüdruk pildil.

Ahjaa, meil läks eelmine pühapäev ka autokumm tühjaks.
Loomulikult ilmnes, et ka varukummil on auk, õnneks
vedasime "töölooma" koju ja nüüd on juba kaks
uut rehvi olemas.

Meie eelmine tuba. Kuna tuba oli väike
siis pilti lähemalt ei kannatanud teha.

Uus tuba ja koristustalgud