19 April 2014

Tagasi minevikku ja otse edasi!

28.märts on juba pikemalt selja taga ja nagu blogi statistikast aru on saada siis on huvi,  millega hetkel tegeleme. Oleme olnud nädala Perthis ja käivad tööotsingud, eks enamus huvitub sellest, kuidas siin tööotsing ja eluolu käib, aga enne veel võtame piltide ja mõtetega kokku 5 nädalase reisiaja.

Viimati kirjutasime kui olime veel Malaisias ja peab ütlema, et just Malaisia oli kõige suurem üllataja ja tõdesime ka ideed, et pole midagi mõnusamat kui reisida vähese planeeringuga, mis tähendab seda, et tuleks pikemalt reisida, valida sihtriik ja siis seal olles, uurida inimestelt, kuhu võiks minna ja mida teha, sest Bali näiteks jäi igavaks, kuna kõik oligi nii nagu ette planeerisime (tegime palju eeltööd).

Ok, reisi teise poole olime nädala Malaisias, Vietnamis ja paar päeva Singapuris. Ütleme nii, et reisil olles sai kõige rohkem rõhku pandud erinevatele põnevatele toitudele, millest võiks top 20 vabalt kokku panna. Alustades Nasi Lemakiga, lõpetades Pun Chade ja muude põnevustega.

Viimati kirjutasime olime Malaisias, sealt edasi läksime Tai piiri äärde,
Langkawi saarele, mis on tax-free saar ja pidavat sarnanema Hawaiga.

Saarele tegime rolleriga ringi peale, umbes 70 km tuli.
Kotkas ja Hanna
Elukohaks leidsime seljakotimeeste hosteli. Üldjoontes sellel
saarel ei olnud palju valgeid turiste, samas oli palju moslemeid,
mis oli põnev ja teistmoodi.


Gondliga käisime vaadet nautimas.
Kuigi ka madalamalt oli loodus inspireeriv
Õhtuti käisime reggae baaris ja proovisime kohalikke pille.
Hetkel proovib Martin rütmi tekitada plasttorudega
Malaisia supike, Tai mõjutustega
Tuulest viidud, samas ise igati rahul
Käisime ka paadireisil kolme väiksema saare peal, sealkandis.
kus sai ka ujuda.
Õhtuti tegime väikse dringi ja puhkasime.
Edasi põrutasime Vietnami
Kus hakkasime kohe kohalikke sööke manustadama.
Antud roog on Pun Cha ehk segad ise kokku, riisinuudlid,
liha ja melissi/piparmündi ja kõik selle
paned kokku puljongiga kaussi (hetkel ootame puljongi)
Elektrijuhtmed pakkusid samuti pinget, et kuidas
ikka kõigil seal elekter on?
Rahulikum tänav.
Vietnamis võõrustas meid Janno (Martini endine töökaaslane).
Antud pildil oleme kohalikus baaris, kus käimas "happy hour",
õlu oli terve tund tasuta (kamba peale saime 8 õlut)
Hiljem kui olime "lõbusas" tujus siis Martin otsustas ise
kohalikus toidukohas ettekandja eest tellimuse täita,
sest tundus, et suheldes jääb kõht tühjaks.

Seiklesime iga päev linnas ringi. Pildil mängivad kohalikud
onud pargis kaarte.

Mõned onud teevad ka tööd tänaval.
Maiustasime vahel.
Siin teeb tädi, riisipaberi sisse magusrooga, mis
sisaldab riivitud kookost ja seesamiseemneid ja viilu suhkurooga.

Hommik algas alati kohviga (pildil ka tee), Kohvi teevad
nad kondentspiimaga ja see on magus kraam, Hanna võttis enamasti külma kohvi
(pildil vasakul). Hetk ise jäädvustatud Lenini pargis.
Kohtasime Kalapoe müüjat.
Lõunasööki tehti kuumadel sütel, milleks oli oma tehnika.
Uudistasime, mis toimub agulis
ja jõudsime põnevate kohtadeni.
Peale mõnda päeva läksime liinibussiga Ninh Binhi grüünesse.
Käimas paadimatk, kus juht sõuab lausa jalgadega.
Kommentaarid on liigsed

Reisi kõige kaunim koht, tagantjärele mõeldes.
Rentisime rattad ja uurisime ümbrust
Riispõllud vaheldusid mägedega
Tegime ühe korralikuma peo, kus juhuslikult kõrvallauas olnud sakslased
kampa kutsusime ja mõned riisiviinad ära mekkisime. Täiesti juhuslikult
kohtasime neid hiljem Hanois ja küsisid meilt vaid "Kuidas nad koju said?"
Eks müstikat peab ka lugudesse jääma.


Peale pidu on endiselt mõni illusioonis, et ta on prints ja leidnud
valge hobuse. Igatahes läksime rahulikult ratastega mägitemplisse.
Kus sõnatuna istusime ja ei teinud mitte midagi.

Vahepeal pöörasime ennast ka ringi.
Kõike seda jaburat, mis Vietnamis toimus on raske siin kirjeltada,
näiteks sõitsime Hanoisse tagasi "ööbussis" ja kuna seal läheb bussi niipalju
inimesi, kui mahub siis pressiti meid vahekäiku, mis kasvatas meil kindlasti iseloomu.
Peale ringreisi viis tee tagasi Hanoisse, kus sai söödud Cha Ca-t,
mis on värske kala, tilli ja värske sibulaga.
Hanna avastas salajase kohviku, kus serveeriti populaarset "muna kohvi".
Tegu siis kondentspiima ja munavalge vahuga. Munavalget kasutati seal
ajal kui oli piimadefitsiit. Kohvi maitseb nagu magustpoit, väga hõrk.


päevane chillimispaik
Ühel õhtul 5 nädala jooksul sätisime ennast ja
käisime buffet õhtusöögil, kus maiustasime
erinevate karpide, sushi ja muuda põnevustega.
Martini vaimusünnitis
Juba pilte sorteerida on tükk tegu, seega nüüd kiire lõppmäng,
viimase sihtpunktina olime 4 päeva Singapuris. Jäädvustus Little India linnajaos.
Kus sõime juba mitmendat korda reisi jooksul banaanilehelt rooga.
Selja taga sõber, kes vaatas, kuidas me sõime.
Singapur oli segu multikultuurist, pilvelõhkujatest ja sarnane
Hong Kongi ja Kuala Lumpuriga.
Passisime ka pargis ja mängisime kaarte
ja viimasel õhtul sättisime end ja nautisime puhkuse lõppu.
Nüüd oleme tagasi Perthis.
Tõsi, oleme tagasi Perthis ja otsime tööd, Martinil on varint kas aeda või torusid panema hakata ja Hanna otsib aktiivselt võimalusi. Näiteks cv-d on saadetud lähedalolevasse pagaripoekesse, spa-keskusesse ja KFC-sse, ehk uus nädal peaks mõlemale väljakutseid tooma. Siinmail hakkavad õhtud külmemaks minema (õhtuti vaid 15 kraadi), samas on hea meel, et Eestis hakkavad ilmad mõnusaks minema ja eks me igatseme Eesti elu endiselt ja siimaale väga pikaks ei jää, sest igatseme teid kallid sõbrad, vanemad ja kõik, kes meile kaasa elavad, varsti juba kohtume! :)

Eile loojus päike meil siin niimoodi, kell oli 18:06