Lihtne Elu - nädal I

Hello eestimaised sõbrad. Nädal farmis on seljataga ja elu hakkab siin paika loksuma. Esiteks möödus esimene nädalavahetus, mille laupäeva sisustasime 8h tööpäevaga, kuna reedel tuli vihma ja hullu äikest (saime vaid 3h töötada). Eelmine esmaspäev alustas õunaninjade (harvandajate) tööd 6 inimest (Meie, Kerstin, 2 iirlast ja itaalia kutt Michele) täna oli meid põllul juba 16 (3 uut eestlast, 3 itaallast, 2 iirlast ja pranstuse kolmekümnendates paarike). Nädalavahetusel saime põgeneda ka õunte eest, kuna töötasime viinamarja bloki juures, nimelt tõstsime tugitraate Savignogni ja Pinot marjade juures, kokku tegime 30 rida korda (üks rida 350m pikk, umbes 300 puud reas, see teeb siis oma 10 kilomeetrit tööd, ütleb minu humanitaar matemaatika ajusopp). Antud viinamarjadest pidavat tehtama eksklusiivset veini, mida müüakse oksjonil. Laupäeval pesime veel pesu ja Martin tegi Eestisse disainitööd, kell 20.50 lasime oma koikus tule ära ja põõnasime üle kümne tunni. Pühapäev oli vihmane, puhkasime ja skypesime omastega.

Oleme juba mitu päeva tahtnud pilte üles seada, aga kuna neid saab ainult linnas teha, kuhu satume 2 korda nädalas siis oleme ära unustanud. Nädalavahetusel tegi Hanna endale kohaliku raamatukogu kaardi ära (võttis 2 toitumisalast raamatut ja Martin kaks filmi), tänaseks on Hanna juba uued toitumisraamatud võtnud, ju siis olid eelmised igavad või on tegemist kiirlugejaga.

Kuna on esmaspäev siis tegemist on meil toidukraami kokkuostupäevaga. Poodidest käime kahes suuremas (kokku on 3 poodi) Whoolworths ja Coles. Valik on põnev, Martin ootab palgapäeva, et kõiki šokolaade ja jäätiseid proovida.

Mõned tähelepanekud poe kohta:
*Poes käivad inimesed kohe peale tööd ja kuna siin on kõik põllutöölised siis on poes justkui farmis, kummikud/saapad jalas, tolnused riided ja näod.
*Suitsu saab eraldi letist, on kallis (15 euri pakk, Martini rullimistubakas) ja kõik pakendid on samasugused ja neid vaadata ei või, vaid pead ise teadma, nagu salakaup.
*Hinna soodustused on osadel toitudel kuni 60%, meie otsime ka neid silte.
*Kõige jaburam on see, et osad puu/juurviljad on tüki hinnaga. Näiteks kilo õunu on 5$(3,2€) siis üks mango maksab 5.99$, mis on täiesti käsitlematu.
*Kuna siinmail grillitakse samuti palju siis on liha hind hea
*Poes pakivad müüjad kõik kraami sulle kilokottidesse ja nii, et ühes kotis on umbes 3-4 asja, nii et poest liigud 8-9 kilekotiga eemale, mis on tegelikult üpris mugav.
*Whoolworthis on kärudelükkajaks noor neoonvesti ja kauboikaabuga poiss, kes muigab omaette pidevalt.
*Kui ostad kindlast toidupoest toitu siis saab kütiselt paar senti liitrilt soodukat, aga kuna me sõidame gaasi pealt siis meid see väga ei puuduta.

Hanna läks sliipi ja ma panen tänaseks punkti. Tsau, sõbrad!
Kui kellegil on küsimusi siis tulistage julgelt kommentaaride alla

Ps. Autol laseb tagaklaas läbi, avastasime vihma ajal, muidu sõidab tublisti.

Farmiprintsess ja vurru-prints

Tervitus, Farmi Hanna ja Martin on tagasi. Nimelt seadsime ennast pühapäeval sisse oma järgmise paari kuu elamiskohta Manjimupi lähedal asuvas Ladycroft farmis. Öö enne siiatulekut veetsime linnakõrval asuvas caravanpargi, kus siis proovisime telkida, öö oli suht külm ja meie telk sai kõvasti niiskust, telgi ust lahti ei julgenud teha, sest kartsime ämblikke ja madusid :) Niiskus läks nii suureks, et öösel rääkisime üksteisega hingeldades, ning hommikul oli selline peavalu, mille sarnast pole elus varem olnud, midagi taolist nagu mäestiku laagris oleks olnud.  Manjimupi linn on umbes 3000 elanikuga väikelinn lõuna Western Australias, põhimõtteliselt on siin üks põhitänav, kus on kõik poed ja säägikohad ja muu vajalik ühes kohas. 14.detsembril on siin tulemas Kirsifestival, ehk valmivate marjade auks on terve pühapäevane päev pidusöögilauad kirsiaedadesse viidud, toimub kirsikivi sülitamise võistlus, parima kirsipiruka valimine ja esineb ka bänd, nii et saab kohaliku community elu proovida.

Farmist. Meil vedas kuna saime farmiomaniku juurde elama, kus peale meie on veel Eesti tüdruk Kerstin ja kohaliku mandrimees Scott, nemad on väga toredad. Elame väikses soojakus, kus on kaks voodit ja kapp, igati okei, ühisköök ja dušši nurk on eraldi majakeses. Farmi majandab igati kihvt naine Bec, kes on meid omaksvõtnud peale kahte-kolme töökat päeva, kuna oleme olnud tublid.

Tööst. Elame õunafarmis kus on 15 blokki õunu (1blokk on 50 õunarida, reas 48-96 õunapuud. Meie hetketööks on õunapuude thinnimine (harvendamine),õunad saavad valmis umbes kahe kuu pärast. Peame vaatama igat oksa üle, et seal ei oleks korraga kobaras üle 2 õuna (http://luv2garden.com/apple_thinning.gif), väiksemate ubinate puhul jätame ühe õuna. Ühesõnaga pöialdega lükkad õunu maha ja samal ajal otsid silamdega uusi mida harvendada. Esialgu tundus täiesti jabur ja õudne, ajapikku oleme kiiremaks saanud (näiteks esimesel päeval tegime 3 tunniga = 12 puud, täna kolmapäeval 40). Tööpäev algab 6:30 ja lõppeb 15.00 sinna sisse kuulub 15 min smoko (puhkepaus) peale esimest 3 tundi, siis lõuna sellest 2.5h hiljem ja 1h peale lõunat smoko. Kuna oleme ennast näidanud heast küljes siis saame omal tahtel teha ka ületunde. Täna tegime 45 mintsa üle, seda saame teha kuna elame omaniku juures, lisaks saame ka laupäeval töötada. Palgaks on ~20 dollarit tunnis, millest peale maksude maksmist jääb alles u 16 doltsi (11 eurot). Elamise eest maksame 100 taala nägu ja käisime ostsime nädala toidukraami (120 dollarit kahe peale).

Oleme ise rahul ja teiste backbackerite sõnul on see parim koht kus nad on töötanud, samas ka karm, sest kui tööga rahule ei jääda siis siinkandis tööd väga ei anta, täna igatahes üht itaalia poissi tagasi ei kutsutud. Töö on igati füüailine ja kiirus on kogu aeg peal, jalga pole siiamaani sirgu saanud lasta :) Kõik käib aja peale, lõunasöögi söömine kaasa arvatud.

Kuna nett on meil farmis 0 laadimiskiirusega siis pildigalerii tuleb homme, kuna Mowka teeb Eestisse ka disainitööd ja linnas saab asju üleslaadida. Näeme välja nagu tolmused maakad, kellel pöidlad on paistes ja mullased ja näos on joodikupäevitus (päiksest paistes nina, huuled ja põsed) ja Martinil on 2 nädalane vurr, mille täna lubas maja lasta, sest kui keelega üle huulte tõmmata saab soolaseid karvu maitsta. Nii et teil on mida oodata. Teie Redneckid.

UV Faktor 30

Jõudsime Perthi täpselt nädal aega tagasi. Ise oleme oma seniste saavutustega igati rahul.
Auto on olemas, vasakpoolse liiklusega sõitmine enam-vähem (Hanna tegi esimese sõidu täna, matsu ei pannud), esmaspäevast algab töö õunafarmis ja üldiselt oleme siinse eluga suhteliselt kohanenud, suuresti tänu Eerole ja Marjule, kes meid esimese nädala hostisid.
Meie uus töökoht asub siit 300 km kaugusel ja hakkab pihta esmaspäeval. Otsustasime road trippi juba homme (laupäeva hommikul) alustada ning uue elukoha üle vaadata. Töökoht ise asub suht perifeerias, aga seal lähedal on väike linn Manjimup, kus peaks toidupood ja kõik muu eluks vajalik olemas olema. Järgmisest nädalast peaksime töökoha juurde hostlisse ka elama saama.
Kus me homse öö veedame, seda veel hetkel ei tea, aga kuna siin on juba nii palav (iga päev vähemalt 30 kraadi) ja kuulduste kohaselt pidavat soodsaid kämpareid igal pool olema, siis tegime esimesed sisseostud ja ostsime K-Martist (Jyski taoline kauplus) matkavarustuse. Kvaliteet ei ole kindlasti teab mis suurepärane, aga loodame, et ajab asja ära. Ostsime 2-inimese telgi, suure täispuhutava madratsi, pumba, 2 magamiskotti ja 2 matkatooli, kogu kupatus läks kokku alla 100 dollari, u 70 €. Seega baasvarustus kämpimiseks on igati olemas ja ootame põnevusega kuhu maandume..
Loomulikult enne, kui kämpimiseks varustust ostsime, tegime veel tähtsamad sisseostud :) Käisime spordipoes. Kes viimased aasta aega koos Hannaga sporti on teinud, teavad, et iga kord oli oht, et tossud kaovad jalast ära, kuna neil olid juba nii suured augud sees.  Õnneks jättis ta tossud Eestis prügikasti ja siin tuli kiirelt uued muretseda. Uus lemmik spordipood on Jim Kidd, kus on palju soodsaid pakkumisi. Uued tossud on olemas ja lisaks läksime ka reklaami ja soodsate pakkumiste õnge ja ostsime mõlemad Skins'i (kohalik firma) kompressioon põlvikud ning kompressioon spordiriided - peaksime nüüd rohkem trenni teha jõudma ja paremini taastuma :) eks näis, mis tulemus on :) Martini trenn on igal õhtul paar õlut, kuna siin nõnda soe siis õlu kohe kutsub janu kustutama, kast on igatahes tühjaks saanud.
Esimene sport on tehtud, muidugi keset päeva ja suure kuumaga ja ega lihtne ei olnud ning edaspidi tuleb väga hoolikalt sportimise aega valida. Kuna töö algab 7.30, siis suure tõenäosusega jääb see õhtusse, kui peale farmi tööd üldse on mahti midagi teha. Kuulduste järgi pidi Manjimupi olema ka siseujula, golfiväljak, kaltsukas ja seal linnas (3000 elanikku) on palju backbackereid, seega põnev saab kindlasti olema. Õige pea juba tööst, mida paar kuud tegema hakkame.

Vahepeal on autol ka mõned vead välja tulnud:
pagass käib lahti ainult autost, kui see käib.
üks uks ei käi lukku
immobilaiser tuleb maha kui koputada käigukangi alust
Tulede reguleerimise nupp läks katki ja muudame seda näpitsatega

Muidu on kõik endiselt lahe, täna käisime ka linnas vaadet nautimas.

Berth päeval

Martin ostis Rodrigueze ja Filteri plaadi, ise on rahul

K-Mart on põhiline soodsa kauba pood, sealt meie matkakola

imelik auto

Perth õhtul

Hanna shopping

Rakett II

Täna seriaalis "Võõrsil kodus" Hanna ja Martin ostsid endale auto.

Kuna vahemaad on Austraalias pikad (Saime kokku näiteks Martini endise töökaaslase Triinuga, tegime Swan jõeääres paar õllet, distants edasi tagasi 60 km, mis on siin täiesti tavaline keskmine distants). Tagasi peateema juurde.  Peale gumtree.au-st otsimist (kõige tähtsam ostu-müügi portaal siin suurel saarel, kus võib leida kõike, ka tööd) leidsime auto, mis mahtus meie eelarvesse (-1000 aud=705 eur). Helistasime ja öeldi, et ostja on juba teel, mille peale Eero ütles et me tuleme ikka läbi, et elame siin samas, 15 minuti kaugusel. Mõeldud tehtud, läksime masinat vaatama (Siinne ostu-müügi süsteem on selline, kes esimesena kohale jõuab, see saab soovitud asja endale, kokkulepped siin ei kehti ja kõigil on täiesti savi, kes helistab enne või pärast. Isegi kui lubad telefonis kindlalt, et ostad asja ära, võid saada kohalejõudes üllatuse osaliseks, et asi juba läinud). Autodest niipalju, et backbackeritele (need oleme ka meie) soovitatakse alustamiseks kas Mitsubishi Magnat, Toyota Camryt või Ford Falconit. Meie läksime vaatama just seda viimast, 96 aasta 4 liitrine (157 kw) elukas. Autot müüs kolmekümnendates David, kes rääkis arusaamatu aksendiga, aga nii palju saime aru, et mootor on saanud hiljuti suurema remondi. Panime tööle ja tegime proovisõidu, ega midagi öelda eriti ei osanudki. Kaalusime, et selle raha eest on autot küll ja võtsime ära (Tingida mees ei lasknud, kuna tal oli telefon pidevalt punane ja teisi soovijaid oli kõvasti, sest enamus Perthi tulijad tahavad selles hinnavahemikus liikurit. Kirjutasime kapoti peal ostumüügi lepingule alla ja saime võtmed, Rego saab küll 2 nädala pärast läbi (See on siin kindlustus ja registreerimine üheskoos, autot ei vaadata, tuleb vaid raha maksta, 3 kuud 144 dollarit) aga sellega olime arvestanud. Kuna auto oli must siis terve eilse päeva tegelesime korraliku küürimisega. Auto omanik oli seda kasutanud ainult töölkäimiseks ning see oli seest must ja liivane. Hea asi on, et auto sõidab nii bensiini kui ka gaasiga ja gaas on siin tükk maad soodsam kui bena (nagu arvatavasti mujalgi). Tankisime paagi gaasi täis, 60 liitrit 50 doltsi eest. Huvitav on, et kolmapäeviti on kütus igal pool tunduvalt soodsam, kui teistel nädalapäevadel, näiteks esmaspäeval oli gaasi liitri hind 93 senti, täna ainult 80, seega kolmapäev on tankimise päev! Oleme nüüd kaks päeva ringi kimanud ja hea iseseisev tunne. Saime täna ka kinnitust, et saame esmaspäevast farmi tööle, sellest õige pea, seniks no worries!

Kotkas kodus

Tankisime gaasi

Täispaak gaasi, eks näis kaua sõita saab

Tegime juba plakati valmis kui tulevikus autot müüma hakkame

Oleme kohal

Tere sõbrad.

Oleme esimesed päevad Perthis Western Austraalias olnud ja aeg pajatada esmamuljeid. Lennud läksid üpris muretult (peale kangete lihaste), peatus Amsterdamis ja Kuala Lumpuris. Arvasime, et Austraaliasse jõudes uuritakse pikalt enne kui viisa jaoks noogutatakse ja tempel antakse. Kogu asi võttis aega 5 minutit, küsiti kindla peatumispaiga kohta ning vuntsiga mehel näol oli mõnus muie, kuid probleeme polnud. Kohale jõudes vahetasime pikad riided lühikeste vastu, kotid selga ja lets go!

Kuna oleme üsna palju mõlemad reisinud siis arvasime, mis seal ikka lähme bussiga lennujaamast Eero juurde (Hanna klassivend ja Martini sõber, kes siinmail tegutsenud juba 4 aastat. Eero ütles, et "ei-ei bussiga pole midagi teha , võtke takso". Võtsimegi ja tõesti teistpidi oleks olnud paras Võru-Tallinn ots, nimelt on Austraalias vahemaad pikad, ja seda ikka korralikult. Sõitsime oma 30 km ja tasusime 50 dollarit (kurss  1€=1,3 AUD).

Eero elab koos elukaaslase Marju ja sõbra Freddyga suures majas (oma 6 tuba on kindlasti) ja esimesel nädalavahetusel sai nendega koos käidud eestlaste sünnipäeval ja teiste eestlaste kolmekorruselise rannamaja basseini peol.

Kuna siiatulekul on vaja korda saada kiiremas korras kolm asja (pangakonto, TFN -  maksunumber ja telefoni numero) siis tänaseks on meil kõik kolm asja tehtud/tellitud. Pangas tuli välja, et olime täna päeval sinna minnes juba kuuendad eestlased (päris sürr), lisaks tehti kohustuslik pensionifond (Pensionit maksab tööandja 9,35 protsenti palga pealt ja selle saab välja võtta kui Austraaliast tagasi koju põrutame. Telefoni number 0434293057 ja oleme sellega teinud 2 kõnet (Eerole ja siis Triinule, kes on Martini endine töökaaslane ja siin viibinud üle aasta).

Mõned tähelepanekud:
Poe juures 10.minutilised parkimiskohad
Alkoholi müüakse eraldi poodides, kast õlut 35-40 dollarit
Voodipesu kuivab väljas maximum 20 minutit
Autoga võib sõita kui kui oled joonud 2 õlut
ja loomulikult on kogu liiklus valetpidi.

Tänaseks tsauki teile, loodame, et teil läheb kenasti. Me ostsime endale
tunda aega tagasi auto ja homme tuleb eepiline autopesu ja fotoseeria, sellest juba episood II-s, stay tuned ja nagu siin kombeks "No worries" (pole probleeme!)

Hanna ja Martin

Triinu, Rommi ja Maris tulid meid ära saatma

Päike on kuum, õnneks vahel loojub

Ookean hetkel 20 kraadi

Veisman ja kaks kajakat

Selline on bussipeatus

Boys must be boys (Vasakpoolset liiklust juba harjutame)

Disainihuvilistele kohalikku käsitsi joonistatud tüpograafiat