22 October 2014

Raport teiseltpoolt maakera

Austraalia avastamist on meil veel kaks nädalat jäänud ning siis vaja mõelda, mida ette võtta 4
nädalaga enne kui maandume Lennart Meri lennuväljale. Lubasime rääkida Austraalia linnadest või siis neist suurematest, kus vähemalt miljon kodaniku.
Perth - Lääneranniku suurlinn, kus elab umbes 2 miljonit elanikku. Elasime seal 4 kuud ja üldjoontes on linna üsna rahulik ja laialivalguv. Elatakse eramajades ja inimesed käivad tihtilugu poes paljajalu või poristes tööriietes, kedagi väga ei morjenda.
Adelaide - Lõuna-Austraalia suurim linn. Üle miljoni elaniku. Linnast jookseb läbi Murray jõgi, linna võrdleks Tartuga, väidetavalt üks easygoingumaid (võetakse väga vabalt) linnasid, mitu suurt ülikooli. Kihvt oli see, et linnas renditakse jalgrattaid turistidele välja tasuta.
Melourne - Selle linnaga kohtumist ootasime, kuna olime kuulnud palju positiivset ja et tegu on tõelise metropoliga. Melbsis on umbes 3,5 miljonit inimest. Ausalt öeldes jättis see linna külmaks, kui oled käinud Londonis, New Yorgis, Tokios, Berliinis siis Melbourne jäi tuimaks, oli küll oma hiinalinn, itaallaste kant ja kunstnike linnaosa, aga üldpilt tundus pingutatud, austraallased ise on sellised mõnusad ja muretud, aga see linna oli justkui Brüsseli ja  East Londoni segu ehk üheltpool soovitakse olla rahulikud ja muretud, teistpidi igaüks tahab eristuda.
Sydney - Lemmiklinn Austraalias kohe kindlasti. Kuna me elasime Manly rannas, mis on Sydney kesklinnast pooletunni praamisõidu teel siis esmamulje oli sõita üle vee kesklinna poole, nii et kogu Sydney sadam, võimas raudsild ja ooperimaja ja pilvelõhkujate allee ujusid meile silmapiirilt vastu. Lisaks kaunis botaanikaaia park, kus sai jalgupuhata. Lisaks kõikvõimalikud koloniaalehitised ja modernsete ehitiste segu.

Viimased päevad oleme idakalda mägesid ja metsi mööda kolanud, teinud mõne peatuse, et pilti teha või uurida väikseid linnu. Grillinud kohaliku lihuniku poolt valmistatud ribisid või siis päikseloojangul pakisuppi keetnud. Aa, käisime Hunter Valley´s veinituuril ka. Tegemist siis ühe suurima veinipiirkonnaga peale kuulsamat Barossa orgu (kus käisime paar nädalat tagasi). Külastasime veinimagnaate nagu Lehmann´s, McGuigan, mida peaks Eestist ka saama. Lisaks mõned väiksed ja armsad veinikeldrid.

Hetkel oleme 23 tuhandelise idaranniku keskpärase kuurortlinna Coffs Harbour kaubanduskeskuse kohvikus ja uurime, mida hakkame edasi tegema. Nimelt vaja Austraalias maha ärida, meie kalliks muutunud Van, käia paaripäevalisel surfikoolitusel, külastada hipilinna Nimbin ja Byron Bay ja külastada paari tuttavat Brisbane linnas. Peale kõike seda võtame suuna Vaikse ookeani saartele, praegu uurimegi, kas minna Vanatule, Fidjile, Uus-kaledooniasse ja kas minna tagasi tulles Malaisiasse või Filipiinidele. Eks te kuulete peatselt, mis valiku bingo Pille tegi. Ja eks me ootame tagasitulekut ka, et saaks oma muretut hipielu, asjalike eestlaste südamesse tuua. Tsau!
Austraalia kuulsaim objekt - Sydney ooperimaja

botaanikapargi jalutsukäik

Pühapäeval käisime Merksi, Getteri, Maarja ja
Getteri peika Harry paadiga Sydney harbouril sõitmas.

Külastasime kalaturgu, valikut andis ikka teha

lõpuks sai muidugi valik tehtud

ja nautisime pühapäeva

Red Snapper

vee peal oli ikka ülimõnus

Peale Sydney nädalavahetust, käisme ka "Kodus ja Võõrsil" võttepaigal.
Seriaali muideks filmiti samal päeaval

vahetevahel sööma ka väljas

kuigi enamus ajast näeb elu välja selline

Kui just veinimõis ette ei jää

või mõni kaunis rand. Oleme vist külastanud vähemalt 30. randa

ja  siin näiteks Hanna ja viies majakas sel kuul

Loodus on muidugi võimas. Pelikanid noogutavad selle peale

17 October 2014

Elu campervanis


Nii naljakas kui see ka ei ole siis me küll ei käi tööl ja kohustusi pole, aga tunduks nagu aega blogi kirjutada on veel vähem. Nimelt rutiinset elu elades, tööl ja trennis käies leidub iga päev hetk, mil saaks enda tegemistest kirjutada. Eile sai elust Van´is mööda kuu aega, selle sisse on jäänud ikka kirjeldamatult emotsioone, kuna iga hommik ärkad uues kohas ja kui meenutada, kus oleme käinud siis on ilma piltide või kaardita päris raske seda tabada. Kirjutan seda hetkel Sydney Manly rannapiirkonna juurest, kus oleme nädalavahetuseks tulnud külla sõbra Merksi juurde. Merks on Austraalias elanud üle nelja aasta, talle meeldib siin ja ütles, et raske oleks otsustada, kas tahaks elada Eestis või Austraalias.

Viimane blogipostitus oli kui olime sõitnud umbes 3000 km, nüüd on see number 6600 ja kasvab. Kui alustasime Western Austraaliast oma reisi siis eile jõudsime juba neljandasse osariiki.
Põgusalt eelnevatest:

Western Australia: metsik loodus, maastik enamasti kuiv, väga kõrged puud, kauge silmapiir ja väga hõredalt asustatud. Võisime sõita sada kilomeetrit kohtamata ainsat hingelist. Enamasti kuulasime sõidu ajal muusikat ja chillisime pigem 80-85km/h. Westerni ja South Australia vahel oli 1000 km "tühi ala", nimelt kuiv, lame, ja pikkade sirgetega tühjus. Seal sõitsid suured järelkärudega veokid, mis olid kolm korda suuremad kui meie oleme harjunud nägema. Algaselt tundus, sõitseal väsitav ja tüütu, aga tegelikult jäi meelde kui midagi veidi müstilist, silmapiir virvendas alati ees ja läbisime näiteks Austraalia pikima täiestisirge teelõigu (144 km).

Peale tühjust läks asi põnevaks, sõitsime mööda rannikut, ookean silmapiiril terendamas. Võimas on teha peatus ja 50m kõrguselt kaljunukilt metsikut ookeani vaadata, kus on vaid tumesinine silmapiir ja mitme-mitme tuhandekilomeetri pärast algab Antarktika. Väga võimas. Lisaks nägime selles osariigis esimest korda elus vaalasid. Sõime mereande (sinimerekarpe ja austreid) ja tegime ka oma piiratud vahenditega kergelt grillitud austreid.
Loomadest. Austraalia on kentsakas maa siin elab palju loomi, mida ei ole ei kusagil maailmas. Meie oleme kohtunud lühikeste hallida, pikkade pruunide, paksude oranzide kängurudega, teele on eksinud Dingo, jalutuskäikudel oleme kohtunud eritabaste pikkade peenikeste nokkadega haigrut meenutavate graatsiliste lindudega, ära on ehmatanud pooleteisemeetrine pelikan ja loetlematu arv madusid (kes õnneks on meist rohkem ehmatanud). Ka kilpkonn, merilõvi, vombat, koaala, emud ja sisalikud on meie sõbrad ja kirjud papagoid ja kakaduud on igapäevane nähtus.
Loodus on siin tõesti eriline ja ka meie igapäevased toimetused on sellest mõjutada saanud, enamasti üritame peale hommikukohvi ja kehakinnitust paaritunnise matka teha.

Linnaelu. Eelmine nädalavahetus käisime Melbournes külas oma endisel koolikaaslasel Kosal, kes meid oma elukaaslase Lauriga mõnusalt võõrustasid. Ütleme kohe alguses, et kui oled nädalaid kuskil perifeerias ringi uudistanud siis on linnaeluga tutvumine üsna kentsakas. Oleme mõlemad Hannaga linnalapsed, oleme reisinud enamasti just suurlinnades. New York, Pariis, Milaano, Hong Kong, Barcelona, London on kõik läbikapatud siis sel korral peab ütlema, et rahvamassid, liiklus ja kiire tempo meid nõnda käima ei tõmmanud. Samas oli mõnus kellegi teise poolt valmistatud kohvi juua ja põnevat sumisevat rahvamassi näha. Ja muidugi pea, et üle 10 kuu sai korralikult tantsu vihutud.
Muidu Melbourne linnana on üsna ei midagi ütlev. Oragniseeritud kesklinn, linna läbib jõgi, mille ääres on kihvt jalutada. Samuti käib kaasa nagu iga suurlinnaga hiinalinn, itaalia linnaosa ja boheemide linnaosa.

nüüd aga tsekkige pilte ja järgmises postitused uurime Victoria ja New South Wales osariiki, kolame Sydneys ja tsekkime linnaelu, seniks kohtumiseni.
kaardilugeja aktsioonis

peatus kusagil lõuna-Austraalia väikeses linnas

pärastlõunane aeg iseendale

hommikused matkad


maastik vahetub nagu ilm sügiseses Eestis

vahel külastame kohaliku külaturgu. 3kg greipe 3 euri ja kolm eriti suur avokaadot 4 euri

mõni päev ei tee väga palju midagi

õhtud on väga lummavad

kodu on iga päev erinevas kohas. Puu päästab kõva tuule eest

obelisk, va kaunitar

turistid oleme ka kui tahame

ja kui ei taha siis ei ole

veinipiirkonnas sai ka kleidi selga tõmmatud

sõpradega Melbourni uudistamas

ja üks toidupilt, sest sööma ju peab. Tasuta grilli ääres juurikate ja lihapallide kõhutäis



ja nagu videolt näha võib siis saab ikka kino ka tihtilugu, eks ise peab tegema.
Asukohaks väike kalju "Pyramid Rock"