Tsau Austraalia!
Viimane nädal möödus pingsalt, tuli ennast kokku võtta ja lahentada kõik pangaga seotuvad küsimused, müüa mah kallis kaaslane Van, pakkida bussitäis asju kahte seljakotti, osta edasiseks reisiks mingid piletid ja kui jõuab siis chillida ka Brisbane linnas. Loomulikult jõudsime kõik ära tehtud, kuigi kuna olime mõlemad veidi tõbised siis oli higimull otsaees. Auto saime kahele noorele toredale saksa noormehele mahamüüdud ja nad oli väga rahul (Kokku oli umbes 10 auto soovijat, kuna tegu kõrgendatud katusega bussiga, mida väga palju ei liigu). Eks bussist oli ka mingil määral raske lahti lasta, sest eks palju ole emotsioone ja kustututamattuid hetki koos läbielatud, aga eks iga asi kunagi saab otsa ja pikemas perspektiivis on meil Eestis plaan oma Van kokku panna. Üsna kummaline oli ka suurlinnas mitu päeva passida, tundus üsna imelik vaadata, kuidas inimesed kiirustavad, pööramata tähelepanu teistele enda kõrval ja teiseks kuna me elasime 2 kuud põhimõtteliselt looduses siis ei ole linnas ikka midagi lahedat kui tahad puhata, ausaltöeldes igatsesime ookeni ja hipilaste elu. Eks linnaga harjub ikka kiirelt ära ja ise ka ei märka kui oled paar tundi poodides hilpe ja muud kola vaatanud, mis on enamvähem sama igas suurlinnas. Käisime Hanna eestvesamisel kuulamas minimalistide loengut, kellest esmakordselt kuulsime tänu TedX loengusarjale. Tegu on 2 USA tüübiga, kes 5 aastat tagasi, olles kahekõmnendate lõpus ja väga edukad, teenisid hästi jne, aga ikka ei olnud õnnelikud, avastasid enda jaoks minimalismi e põhimõtte, et elus pole nii palju asju tarvis. Tuleks koguda hoopis elamusi ja mälestusi, mitte asju. See sobis hästi meie Austraalia kogemust lõpetama, sest samal õhtul pakkisime kõik eluks vajaliku seljakottidesse ja üritasime olla suhteliselt kriitilised.
Täna hommikul liikusime lennujaama, et lennata Vaikses ookeanis Vanuatu saarele. Lennujaamas kiskus ka asi päris kriitiliseks, kuna check-in-s selgus, et meil on kindlasti tarvis piletit riigist välja sõiduks, mida meil loomulikult veel ei olnud. Check ini sulgemiseni oli jäänud 4 minutit, tuli kiirest tegutseda ja ostsime telefonist piletid 10 päeva pärast Fijile. Näitasime puletid chek in´i naisterahvale ette ja saime priority voucherid turvaväravatest läbi minekuks. Ausalt õeldes oli närv päris must, aga pärast klaasi veini lennukis oli elu jälle ilus.
Nüüd oleme eksootilise Vaikse ookeani lõunaosas(Euroopa poolt vist põhja), Vanatu saarel. Siin elavad melaneeslased, keda on 85 saare peal kokku umbes 270 tuhat. Inimesed on väga sõbralikud ja toretad. Käisime kohaliku turupeal ostsime kaks mangot ja veidi salatilehti ning siis nüüd (9 tundi kell Eesti ajast ees) istume oma väikse laua taga moteli rõdul ja naudime mõnusat päeva ja Hanna sünnipäevast siiani alles olnud Šampanjat. Homme võtame juba sihi Vanatu saarele nimega Tanna. See saar on umbes poole Hiiumaa suurune ja seal elab 30 tuhat inimest väikestes külades. Me hetkel ei tea, kas sellel saarel internetti on, aga kui on siis kirjutame kindlasti. Ilm keskmiselt 29 kraadi ja niiske nagu troopikale ikka kombeks.
Viimane nädal möödus pingsalt, tuli ennast kokku võtta ja lahentada kõik pangaga seotuvad küsimused, müüa mah kallis kaaslane Van, pakkida bussitäis asju kahte seljakotti, osta edasiseks reisiks mingid piletid ja kui jõuab siis chillida ka Brisbane linnas. Loomulikult jõudsime kõik ära tehtud, kuigi kuna olime mõlemad veidi tõbised siis oli higimull otsaees. Auto saime kahele noorele toredale saksa noormehele mahamüüdud ja nad oli väga rahul (Kokku oli umbes 10 auto soovijat, kuna tegu kõrgendatud katusega bussiga, mida väga palju ei liigu). Eks bussist oli ka mingil määral raske lahti lasta, sest eks palju ole emotsioone ja kustututamattuid hetki koos läbielatud, aga eks iga asi kunagi saab otsa ja pikemas perspektiivis on meil Eestis plaan oma Van kokku panna. Üsna kummaline oli ka suurlinnas mitu päeva passida, tundus üsna imelik vaadata, kuidas inimesed kiirustavad, pööramata tähelepanu teistele enda kõrval ja teiseks kuna me elasime 2 kuud põhimõtteliselt looduses siis ei ole linnas ikka midagi lahedat kui tahad puhata, ausaltöeldes igatsesime ookeni ja hipilaste elu. Eks linnaga harjub ikka kiirelt ära ja ise ka ei märka kui oled paar tundi poodides hilpe ja muud kola vaatanud, mis on enamvähem sama igas suurlinnas. Käisime Hanna eestvesamisel kuulamas minimalistide loengut, kellest esmakordselt kuulsime tänu TedX loengusarjale. Tegu on 2 USA tüübiga, kes 5 aastat tagasi, olles kahekõmnendate lõpus ja väga edukad, teenisid hästi jne, aga ikka ei olnud õnnelikud, avastasid enda jaoks minimalismi e põhimõtte, et elus pole nii palju asju tarvis. Tuleks koguda hoopis elamusi ja mälestusi, mitte asju. See sobis hästi meie Austraalia kogemust lõpetama, sest samal õhtul pakkisime kõik eluks vajaliku seljakottidesse ja üritasime olla suhteliselt kriitilised.
Täna hommikul liikusime lennujaama, et lennata Vaikses ookeanis Vanuatu saarele. Lennujaamas kiskus ka asi päris kriitiliseks, kuna check-in-s selgus, et meil on kindlasti tarvis piletit riigist välja sõiduks, mida meil loomulikult veel ei olnud. Check ini sulgemiseni oli jäänud 4 minutit, tuli kiirest tegutseda ja ostsime telefonist piletid 10 päeva pärast Fijile. Näitasime puletid chek in´i naisterahvale ette ja saime priority voucherid turvaväravatest läbi minekuks. Ausalt õeldes oli närv päris must, aga pärast klaasi veini lennukis oli elu jälle ilus.
Nüüd oleme eksootilise Vaikse ookeani lõunaosas(Euroopa poolt vist põhja), Vanatu saarel. Siin elavad melaneeslased, keda on 85 saare peal kokku umbes 270 tuhat. Inimesed on väga sõbralikud ja toretad. Käisime kohaliku turupeal ostsime kaks mangot ja veidi salatilehti ning siis nüüd (9 tundi kell Eesti ajast ees) istume oma väikse laua taga moteli rõdul ja naudime mõnusat päeva ja Hanna sünnipäevast siiani alles olnud Šampanjat. Homme võtame juba sihi Vanatu saarele nimega Tanna. See saar on umbes poole Hiiumaa suurune ja seal elab 30 tuhat inimest väikestes külades. Me hetkel ei tea, kas sellel saarel internetti on, aga kui on siis kirjutame kindlasti. Ilm keskmiselt 29 kraadi ja niiske nagu troopikale ikka kombeks.
 |
| Vahepeal jõuame ka sööma |
 |
| Suur Sorteerimine |
 |
| Vöike puhkusehetk |
 |
| Brisbane vaated |
 |
| ja viimane õhtu |
 |
| Selleks korraks nägemist Austraalia, oli võimas |
 |
| ja aeg lennata Austraaliast edasi |
 |
| Vanuatu pealinna turg |
 |
| proovisime kahtlast toitu, mille maitset ja välimust on keeruline seletada |
 |
| külanaised kaarte mängimas |
 |
| ja põhja-eurooplane kauni lehega |
No comments:
Post a Comment